Felsland — Vilsandi

Vilsandi linnuriik, Artur Toom, Alma Toom

Küllap sai Vilsandi laiem tuntus alguse ühest legendimoodi loost. 1906. aastal nägi Vilsandi noor tuletornivaht Artur Toom pealt, kuidas poisikesed Vaikadelt linnumune korjates juba peaaegu välja hautud ja seetõttu söömiseks kõlbmatud linnumunad puruks peksid, hävitades sõgedal moel veel koorumata elu, tulevased põlvkonnad igat liiki tiivulisi. Toom oli teoinimene ja asuski kohe lindude kaitsele, rentides omale Vaika saared, et pesitsuskohti esialgu vähemalt arutu rüüstamise eest kaitsta.

14. augustil 1910 sõlmis Riia Loodusuurijate Ühing lepingu lindude kaitseala korraldamiseks Kihelkonna pastoraadiga ning seda kuupäeva peetakse esimese looduskaitseala asutamispäevaks Eestis. Vaikade linnukaitealast sai hiljem Vilsandi Looduskaitseala ja 1993.a. Vilsandi Rahvuspark, kogu maailmas tuntud linnu- ja märgala.

Vilsandi kultuuri kujunemine ongi seotud ennekõike Artur Toomi ja tema abikaasa Alma Toomi isikutega. Abikaasa Arturi tegevuses kõigiti kaasa lüües kirjutas Alma Toom ka esimese raamatu Vilsandist (“Vilsandi linnuriik” Loodus, Tartu 1932). Pärast seda on Vilsandi kohta avaldatud kümneid raamatuid, kui teadusartiklid ja -väljaanded juurde arvata, võib tänaseks rääkida juba sadadest.

Alma Toom juhatas Vilsandil haridusseltsi nimega „Murdlaine“. Täna kannab Murdlaine nime maatükk Vilsandi tuletorni vahetus ümbruses ning sellel toimetavad Arturi ja Alma tänased mõttekaaslased, kel igapäevaseks tööks looduse uurimine ning üha tähtsam küsimus: inimese ja teiste liikide ning koosluste ladus kooselu ning ühine homne päev.

Tänane Vilsandi Rahvuspark, Baltimaade vanim kaitseala katab rohkem kui 160 km2 merd ning kokku koos maismaaga ligi 240 km2. Selles meres on umbes 160 saart-saarekest, laidu ja kuiva (kirjakeeles – kari), Vilsandi neist muidugi kõige suurem, madala veega oma 10 km2. Tuletorni ja endiseaegse merepäästejaama juurest Vislandi saare läänetipust paistavad lähedal suuremad maalapid – kolm Vaikat, Karirahu, Kullipank ja Mustpank, kaugemal Loonalaid ja Salava saar. Vilsandi linuriigis on aegade jooksul kohatud ligemale 250 linnuliiki, kellest kindlaid pesitsejaid on ornitoloogide poolt määratud vähemalt 114.

Nii vähesed järelejäänud põlisvilsandlased kui igat liiki sulelised vaatavad ühtviisi leebe ettevaatusega turistidele ja teadlastele, uusasukatele, kalameestele ja koolilastele, keda kõiki igal aastal üha rohkem Vilsandil liikumas on: kas ikka kõik tunnevad ennast nagu kodus…

Comments are closed.