Restaureerimine

Hoonest ja selle restaureerimisest

Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja täpne ehitusaeg vajab veel selgitamist, kuid tegu on XIX sajandi lõpule tüüpilise kroonuehitisega, seda kinnitab ka maja range klassitsistlik ilmega arhitektuur. Kõrge paesokliga vahimajale on kunagi hiljem juurde ehitatud mahukas tiibhoone; lame katus on inglismaalt pärit valtsplekist.

Erinevatel aegadel on hoone leidnud ka üsna erinevat kasutust, täites esialgu, kuni II Maalimasõjani oma algupärast ülesannet tuletorni inimeste töö- ja eluruumidena. Maja käekäik muutus vaheldusrikkaks koos kogu Eesti rahva ja riigi heitliku saatusega ja nii on selles hiljem olnud generaatoriruum, sepikoda, laod – ikka tuletorni tarbeks. Hiljem, kroonuteenistusest vabanenuna ja suures osas hüljatuna on maja andnud varju Vislandi raamatukogule, mida sälitatakse ka praegu, ehitustööde käigus viimase võimaliku hetkeni ning mis seal loodetavasti pärast tööde lõppu ennast uuesti sisse seab.

Arhitektuurne lahendus ja restaureerimine

Nõukogude perioodil on paljud detailid hävinud, üle värvitud, koledate (?!) laudadega üle löödud või lihtsalt lõhutud. Pikapeale hakkas katus kriitilistest kohtadest – nagu ikka, katuserennide ja neelukohtadest – läbi laskma ning nii hävisid mõnede ruumide laed. Generaatorite paigaldamiseks ja sepikoja pidamiseks valati paari ruumi robustsed betoonpõrandad, mille lammutamine muudab niigi kalli restaureerimistöö veelgi kulukamaks ja vaevarikkamaks; ühtaegu täites nii muinsuskaitse kui rangeimaid keskkonnakaitse nõudmisi, nii eesmärki silmas pidades kui protsessi käigus.

Pikka aega kasutuseta seisnud elamu-vahimaja restaureeritakse, vähendades oluliselt hoone energiavajadust ja sellega kaasnevat keskkonnamõju. Kõrge energiatõhususega hoone (low-energy house) kontseptsioon lähtub maja kui terviku toimimisest ja tagab parema siseõhu kvaliteedi koos minimaalse energiavajadusega. Küttekoormust on võimalik vähendada soojustuse lisamise, ventilatsiooni soojustagastuse, kõrge soojapidavusega akende, päikeseenergia kasutamise jt. meetoditega.

Hoone üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus

Säilitatakse hoone põhimaht, üldine plaanistruktuur ja säilinud põhi-konstruktsioonid. Valdavalt hoone eksterjöör restaureeritakse, ehitatakse uus paeastmetega sissepääsutrepp ja välisuks. Tiibhoone väikesed kolmese ruudujaotusega aknad asendatakse projekteeritud funktsioonist lähtuvalt stiililt sobivate suurte kõrge soojapidavusega akendega. Projektlahendus lähtub võimalusest taastada ja kasutada hoone algupärast ruumijaotust ja samas vähendada hoone energiavajadust, kavandades kõrge energiatõhususega hoone. Keldrisse on planeeritud tehniline ruum soojuspumbale ja soojaveeboilerile, ventilatsiooniseadmetele. Lisakütteseadmeteks on hoones ahi ja pliit ning kaminahi.

Eksterjöör

Katuse lekkimine on aastate vältel kaasa toonud palkseinte ja põhikonstruktsioonide hävimise või kahjustumise, välisvoodrist ja akendest rääkimata. Sellegipoolest säilitatakse kõik konstruktsioonid, mida on vähegi võimalik säilitada, eesmärgiga säilitada hoone ajalooliselt kujunenud välisilme: olemasolev palksein, laudis, püstplankudest „nurgapilastrid“, piirdelauad ja horisontaalsed dekoratiivliistud. Remonditud palkseinad soojustatakse seestpoolt.  Voodrilauad paigaldatakse tagasi algupärases kujunduses, põhjafassaadi praegune horisontaallaudis asendatakse teiste fassaadide eeskujul alumises osas püstlaudisega. Restaureeritakse dekoratiivliistud ja akende piirdeliistud, kahjustatud ja puuduvate detailide asemele valmistatakse koopiad algupäraste eeskujul.

Katuse kandekonstruktsioon säilitatakse algupärasena, olemasolev katuse-plekk vahetatakse käsitsi valtsitud tsingitud teraspleki vastu.

Lammutatava trepikoja asukohale tehakse betoonastmetega välistrepp, astmed kaetakse lihvitud paeplaatidega.

Kultuuriväärtuslikud tarindid ja detailid säilitatakse ja restaureeritakse ning kasutatakse valdavalt nende algses asukohas.

Hoone energiatõhususe tõstmiseks vajalikud päikesepaneelid paigaldatakse põhihoone katuse lõunaküljele

Interjöör

Siseruumides säilib enamjaolt algne ruumijaotus.

Lammutatakse tiibhoone plankudest vaheseinad, uued projekteeritud vaheseinad tehakse puitkarkassil või kasutatakse majas leidunud käsitsivalmistatud tellist. Olemasolevad välisseinad soojustatakse seestpoolt ja kaetakse lubikrohviga, laenurgad krohvitakse algupärase eeskujul kumeralt. Põrandad restaureeritakse, soojustatakse ja viimistletakse.

Algupärastelt ustelt eemaldatakse “nõuka” ajal paigaldatud puitlaudis ja uksed restaureeritakse, uued siseuksed valmistatakse olemasolevate eeskujul. Aknad restaureeritakse võimaluse korral, sissepoole paigaldatakse passiivmajale tüüpiline 3-kordse klaaspaketiga madala soojajuhtivusega aknad.

Pööningukorruse puitkonstruktsioonid restaureeritakse.

Soojustus

Põhihoone olemasolevad palkseinad soojustatakse seest 200mm mineraalvillakihiga ja krohvitakse lubikrohviga 50mm roomatil, välja paigaldatakse tuuletõkkeplaat ja restaureeritud laudvooder õhuvahega algupärases kujunduses. Laudseinad soojustatakse 400mm mineraalvillaga, välja paigaldatakse tuuletõkkeplaat ja restaureeritud algupäranevõi asendatud voodrilaud, seest kaetakse lubikrohviga roomatil.

Täiendav mineraalvillsoojustus paigaldatakse põranda alla.

Laed soojustatakse täiendavalt 400…500mm mineraalvillaga ja kaetakse pealt tuuletõkkeplaadiga. Ventilatsiooniseadmete teenindamiseks tehakse käigutee.

Lagede viimistlustööd tehakse traditsioonilise lubimördiga, laed viimistletakse lubikrohviga. Taastatakse seinte täiendavasse soojustuskihti jäänud laenurgad.

Keskkonnareostus, energiatõhusus ja ruumide sisekliima

Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja remondi- ja restaureerimistöödega saavutatav tulemus ei ole keskkonnakaitse seisukohalt reostusohtlik.

Hoone restaureeritakse kõrge energiatõhususega hooneks (low-energy house), mis tagab ja ületab energiatõhususe määramisel aluseks võetud Eesti Vabariigi Valitsuse määruse nr. 258 20.12.2007.a. energiatõhususe miinimumnõuded.

Määruse standardtingimuste ja metoodika ning põhiprojekti kohaste näitajate järgi vastavalt miinimumnõuete määrusele jääb energiatõhususe arv väiksemaks kui lubatud maksimaalne väärtus (390 kWh/m2a kohta) ja on arvutatud Euroopa tüüpilisele tasemele ca 40 kWh/m2a.

Kõrge energiatõhususega hoone kontseptsioon lähtub maja kui terviku toimimisest ja tagab senisest parema siseõhu kvaliteedi.

Projekteeritud ruumide siseviimistlusmaterjalidena on ette nähtud kasutada sertifitseeritud ja Riigi Tervisekaitseameti poolt heakskiidetud materjale; samas on oluline arvestada, et tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga, mis nõuab materjalikäsitluses kompromisslahendusi.

Mälestisena Kultuuriväärtuste Riiklikus Registris: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27243

 

Comments are closed.